Köögikappe revideerides ja FiFo järele korrastades tõdesin, et see mikromaailm on kuidagi elutu. Mitte üht jahumardikat ega -leedikut. Ei jälgegi tarakanidest.
Toas on veel õõvastavam vaikus. Lutikad, kirbud, täid – kes need veel on. Õigemini kus. Isegi ämblik on kardinapuu ja seina vahelt kadunud. Võib-olla nälga surnud, kärbseid ei ole ma ammu näinud.
Hea küll, ma mõistan, et siin kedagi ei ole, aga viimane lahkuja oleks võinud vähemasti kirja jätta.
“Me ei suuda elu sinuga enam taluda, sa oled negatiivne ja söövitav nagu akuhape; me lahkusime. Head elu!”.
Mölakad.
Ma saadan postiga mõne hiire, kui peaksin kätte saama, abiks ikka.
MeeldibMeeldib
Need mõned hiired lahkuvad ka kindlasti kiiresti, nii et ära koonerda. Sul on seda liigi- ja parasiidirohkust kaugelt enam kui mul.
Mitte, et see oleks nüüd üleskutse bioterrorismile, aga … mul on parasiidivabu kuivikuid.
MeeldibMeeldib
Putukaid pole. Ei koisid, prussakaid ega muid loetletuid, külm võttis ära.
Hiired on paksemalt riides ja saavad kasside eest joostes sooja ka.
MeeldibMeeldib
Loodetavasti on nad ka moodsalt riides. Enesekindlus ja -hinnang võivad päästa elu.
MeeldibMeeldib
Puukoisid on pakkuda. Saadan koos esiku ja sahvri laelaudadega, millisesse postikappi läheb?
MeeldibMeeldib
Ära nüüd pööningult küll endale pähe kukutama hakka.
Need puukoid vist söövad täispuidust mööbli ka ära ja kala püüdmiseks ei kõlba…
MeeldibMeeldib
Hea kraam läheb raisku, ise ärasöömiseks on liiga palju…
MeeldibMeeldib
Mida? Koisid või mööblit või laelaudu? Mul on kõht täis.
MeeldibMeeldib
Koisid. Puitu söön ma ise ainult kevadiste ja varasuviste metsatööde ajal, soovitavalt värsket.
MeeldibMeeldib
Meil siin mõned aknasääsed ja ämbud hoiavad satikalippu ülal, aga põhimöll tuleb kevadel, kui sipelgad jälle tuppa tikkuma hakkavad. Hiired majja pole veel pääsenud, aga saunas ja kempsus ülbitsevad küll. Kuni lõksu jäävad.
MeeldibMeeldib
Köögis oli täna päris ja elus ämblik o_0.
Mitte “oli” – on ilmselt edasi ka.
MeeldibMeeldib