Homo homini homo est

Ülerahvastatus ja inimpopulatsiooni plahvatuslik kasv, mis on kaudselt enamuse globaalsete probleemide põhjus (vihmametsade kadu + bioloogilise mitmekesisuse vähenemine, liikide massiline väljasuremine, kalavarude kriitiline olukord, erosioonist tulenev kõrbestumine, magevee saaste ja puudus, kasvuhoonegaaside emissiooni jätkuv kasv, märgalade hävimine, õhusaaste, ressursside ammendumine, kaudsemalt majanduslikud ja poliitilised pinged, sõjad), on inimkonna üks suurimaid valuküsimusi, aga samas ka üks ignoreeritumaid.

Esiteks paar mõistet:
- tipp: inglise keeles “peak,” see on millegi kasvu jõudmine haripunkti, kust edasine kasv ei ole võimalik, järgneb langus;
- eksponentsiaalne kasv: dr Albert Bartlett oskab seda kõige paremini seletada (videoklipp).

Lühidalt võib öelda, et see on kordistumisaeg T2.
T2= 70/P
P on kasvuprotsent ajaühikus.
70 – pole oluline, kust ta tuleb, ta on alati 70, aga kui just huvitab, siis Malthuse kasvumudel selgitab.

Paljud inimesed ei saa aru lihtsaimastki protsendikasvust (laenuvõtjatel oleks hea see enesele selgeks teha). Nt kui kuritegevust kasvab 5% aastas, siis ei tundu see hirmuäratavana, aga T2=70/5 ehk siis 14, ja kuna ajaühikuks on aasta, saame teada, et kuritegevus kahekordistus neljateist aastaga, neljakordistub kahekümne kaheksa aastaga jne.

Kui te võtate A4 paberi, mis on 1 mm paks, rebite pooleks, panete pooled üksteise otsa, on paksus 2 mm. Kui te olete rebinud sada korda (see on praktikas üsna võimatu), on paksus 1,334 x 10 astmes üksteist.

Malelaua ja viljatera lugu teavad vist kõik?

“The greatest shortcoming of the human race is our inability to understand the exponential function.”

Dr. Albert A. Bartlett, Emeritus Professor of Physics

- inimpopulatsiooni kasv
- Maa ja homo sapiensi arvukus.
- ressursid, probleemid;
- kuidas see kõik negatiivse iibekasvuga Eestit puudutab?

Inimkonna vanus on palju vaieldud teema, arvamusi leiab ühest kuni nelja miljoni aastani, olenevalt sellest, mis ajast või arenguetapist me oma eellased inimesteks tahame lugeda.
Inimpopulatsioon oli kogu selle pika aja väga väike ega avaldanud keskkonnale mingit olulist mõju. Esimene kasvuperiood tuli ca 10 000 aastat tagasi koos agraarmajanduse tekkega, mis võimaldas toidu paremat kättesaadavust, aga isegi veel 1000 aastat tagasi oli inimesi ca 0,3 mld. See, mis võimaldas kasvu hüppelist tõusu, oli teaduse ja tehnika areng, fossiilsete kütuste kasutusele võtmine (mis väidetakse olevat põhjus, miks meid on kahe miljardi) ning tööstusrevolutsioon.

Praeguseks näitab populatsiooni kasv protsentuaalset vähenemist – inimpopulatsiooni kasvu tipp oli aastal 1963 – 2,2% aastas.
2008 oli globaalne kasv hinnanguliselt 1,3% aastas, mis tähendaks praeguse populatsiooni (6,72 mld) kahekordistumist viiekümne nelja aastaga – 13,44 mld aastaks 2063.
Tõenäoliselt kasv jätkab vähenemist, aga problemaatilses olukorras oleme me ka 0,5% kasvuga.

Meil on kasutada üks planeet – Maa.
Maa on enam-vähem kera kujuline. Kera on lõplik vorm, tal on pindala ning mahutavus.
Mõned ressursid keral ja keras on lõplikud või vähemasti meie jaoks lõplikud – mis toimub planeedil ja planeediga tulevaste sadade miljonite aastate jooksul, on raske ennustada, aga meid see nagunii ei mõjuta. Samuti on pika taastumisajaga ressursse, mida inimpõlve seisukohalt võib lugeda lõplikuks.

Maa pindala on 510,072,000 km², millest maismaad on 148,940,000 km². Lihtne matemaatiline tehe näitab, et ühe inimese kohta on maad 2,21 hektarit. (Hektar – 100*100 m.) See on üsna väike maalapp per capita. Sellele lisandub natuke ookeanidest ja meredest, kuna me toitume osaliselt mereolenditest (ca 1% meie toidust) ja ookeanide kanda jääb ka osa meie saastest.
Kaugeltki kõik ei ole produktiivne (maavaraderikas, põllumajanduseks või elukohaks sobiv) maa.
On kõrbed, mäestikud, jõed, järved jne. Lisaks ei ole võimalik päris ära lõhkuda ökosüsteemi, ilma, et me ise selle tagajärjel välja sureksime, kasvõi mõne olulise toiduahela lõhkumisel, nii et loodusele peab samuti piisavalt ruumi ja ressursse jääma.

Ressursid, probleemid.
Et kogu praegune inimkond saaks elada keskmise eurooplase elustandardi järele (sama suure ökoloogilise jalajäljega), vajaksime me kolm planeeti (Maailma Looduse Fondi hinnang aastal 2006). Keskmise USA kodaniku pealt mõõtu võttes veelgi enam.
See tähendab seda, et meie heaolutaseme järele võttes on planeedi carrying capacity , kandevõime, ammu ületatud ning nn kolmanda maailma ja arengumaade väljatulek vaesusest, näljast ja kõrgest suremusest on välistatud kui ei toimu väga kiireid erakordseid teadusläbimurdeid või me ei tee järeleandmisi oma tarbimisharjumuste osas ja keeldume oma ökoloogilise jalajälje vähendamisest, mis on keeruline ning pikk protsess, ka sel põhjusel, et see muudaks tunduvalt senist lõpmatule kasvule rajatud majandussüsteemi.

Tunnustatud bioloog Steve Jones väidab, et inimene on “looduses” 10 000 korda levinum liik kui ta tohiks olla ja on sellega saanud ohuks biloogilisele mitmekesisusele, ökosüsteemidele ja iseendale.

Kaheksakümnendad oli aeg, kus inimene ületas WWF-i hinnangul taastootvate ressursside taluvuse/taastuvuse piiri ning praegu tarbib inimkond ca 27% enam, kui Maa taastoota suudab.

Lihtsad näited: Amazonase vihmametsa langetamine biokütuste kasvatamiseks/põllumaa saamiseks; Deforestation in the Amazon – mets ei ole malts, mis järgmine suvi tagasi kasvab.
Turvas – kui me selle Eestis kõik ahju ajame/maha müüme, siis taaskasvukiirus on ca 1 mm aastas ja lisaks ohustame me magevee ringlust.

Maa, muld/pinnas, erosioon, kõrbestumine

Põllumajandusmaa – selleks kasutatakse praegu 38% maast (inimtoidu ja loomasööda kultuurid, loomade karjatamine, kiudtaimed tekstiiliks, veiniaiad jne … kanepipõllud).
Põllumajandusmaa juurdekasv on aeglustunud 1978 aastast (vanad põllumaad muutuvad erosiooni, kõrbestumise, saaste jms põhjusel kõlbmatuteks).
1984 aastast on teraviljakogus inimese kohta vähenenud keskmiselt 6% aastas ja jätkab langust, seda ei ole pöörata suutnud pestitsiidid, väetised ega põlluharimistehnoloogiate efektiivistamine.

Eestis on põllumajandusmaad 6 195 676 km2 tuhande inimese kohta. Riigiti maailmas vt siit.

Erosioon (so maakoore pealmise osa murenemine ja ärakandumine, peamiselt vee ja tuulega; põllumajanduses tähendab see maa viljakuse vähenemist, mida kompenseeritakse osaliselt nt väetistega või maa põllumajanduseks kasutuskõlbmatuks muutumist):

Vt rohkem Encyclopedia of Soil Science.

Maa jaotumine per capita:
Pasture – rohumaad, loomasöödakultuuride all ja loomade karjatamiseks kasutatav maa.
0,27 ha croplandi (peamiselt inimtoit) on ühe inimese kohta poole vähem, kui arenenud tööstusriikide standard nõuaks. Veel 1960 oli inimese kohta 0,5 ha.

Toidu kogus (kg) per capita:

Tabeli andmed on üheksakümnendate esimesest poolest, nii et Hiina piimatoodete ja liha osakaal on veidi tõusnud; tera- ja juurvilja oma arvatavasti vähenenud. Me näeme, et keskmine inimese kohta on 2698 kcal päevas – aga arenenud maailm, kes ostab ja transpordib toitu kokku üle maailma, tarbib üle 3000 kcal päevas (samas füüsilise töö ja energiakulu osakaal on neis riikides märksa väiksem kui arengumaades), nii et osal maailmast ei ole kuidagi võimalik kätte saada elu ja tervise seisukohast vajalikku toidukogust. Selle võimaluse määrab raha. Irooniana on maailmas ülekaalulisi enam kui alakaalulisi.

Vt Areable land and population
Vt Food needs ‘fundamental rethink’
Vt Half the world ‘face food shortage’

Maailma kalavarud

tipnesid 1989 100 miljoni tonni aastapüügi juures, vähenemine inimese kohta keskmiselt 2% aastas. 90% suurte ookeanikalade liikidest on kadunud (hävimas/väljasuremas), sest nad on välja püütud üle taastumiseks vajaliku minimaalse populatsiooni.

*****

Aastas sureb nälga ca 5 miljonit inimest, so enam kui 30 000 inimest päevas. Lisaks vaesusele ja ressursipuudusele on sel ka “poliitpõhjused” – sõjad, sõjakolded, hävitatud majanduskeskkonnad, kus puudub võimalus põlluharimiseks ja toiduabi pole piisav.

Magevesi

Magevee kogus ja kättesaadavus inimese kohta (per capita) langeb ajavahemikus 1950 – 2050 oletatavasti 74%, kuid olenevalt reostusest võib protsent ka suurem olla. Tegeletakse küll merevee magestamisega, aga see privileeg pole kaugeltki kõigile riikidele/inimestele taskukohane.

Praegu ei ole piisavat kogust puhast vett kättesaadav ca 1,3 mld-le inimesele.
See tähendab ka raskusi maaharimisel ja toidu kasvatamisel – nt ühe hektari maisi kasvatamine nõuab 5 mln liitrit vett, et saak oleks 8t/ha kohta ja kuivadel aladel, kus puuduvad sademed, on see valus küsimus.
Üks USA inimene tarbib toidu tootmisega seonduvalt ca 1,7 mln liitrit vett aastas, so neli korda enam kui miinimum per capita, 50 liitrit päevas, mida peetakse inimesele normaalseks eluks vajalikuks alampiiriks.

Vee tarbimine kahekordistub iga kahekümne aastaga. Kiiremini kui kasvab inimpopulatsioon.

Taastumatud ressursid

Peamiselt fossiil- ja tuumakütused. Nafta, maagaas, kivisüsi.
1990 aastal oletati, et üheksakümnenda aasta kasutustempos jätkub taastumatuid ressursse 100 + aastaks.
Praegu, 2009, räägime me neljakümne aasta varust ning seegi on küsimärgi all, sest ressursside kasutamisel ei hinnatud päris õigesti eksponentsiaalset kasvu ning praegune majandussüsteem, mis peab pidevalt kasvama (või pöördub lagunemiseks), ei tunne kasvu võimalusi pideva energia hulga kasvu võimaluseta. (Füüsikast – töö on füüsikaline suurus, mis iseloomustab ühelt füüsikaliselt objektilt teisele kanduvat energia hulka. Töö energiata on võimatu, ammugi siis töömahu kasv.)

Praegu tarbib maailm aastas ca 500 EJ energiat. (= 5 x 10²⁰ J).
Energiakasutus kasvab kiiremini kui rahvastik.
Kui rahvastik kasvas 1975 – 1990 1,7% kasvutempoga (T2= 40 aastat), siis energiakasutus kasvas 2,5% (T2= 30 aastat).
Hinnanguliselt: 1990 – 2015 rahvastik 1,3%; energia 2,2% (T2=32).

Kogu kuluvast energiast (tööstus, põllumajandus, hoonete kütmine, transport, elekter jms) on praegu 350 quadi aastas fossiilne ehk taastumatu energia.
Quad on Ameerika-Briti ühik = 2,9×10 astmes üksteist kWh (kilovatt-tundi)
või 1,1×10 astmes kaheksateist džauli
või 1 kvadriljon (kümme astmes viisteist) BTU, so Briti ühik, kuluv soojusenergia, mis on tarvilik ühe naela vee soojendamiseks ühe kraadi F (Fahrenheit) võrra.

Kuna tegemist on ammenduva ressursiga, tema kättesaadavus muutub keerulisemaks, siis läheb ta järjest kallimaks. Keskonnasõbralikumale ja taastuvale energiale üleminekuvõimalus enne fossiilsete kütuste ammendumist võib osutuda inimajaloo üheks suuremaks väljakutseks. Kui seda ei suudeta, on tagajärjed katastroofilised, vaesus ja nälg ei ole enam kolmanda maailma valuküsimused, vaid kõikjale ulatuv probleem.

*****

Kui ülerahvastatusest räägitakse, siis on inimeste arusaam pahatihti selline, et tegemist on kolmanda maailma ja arengumaade probleemiga. Tüüpiline palk silmas pinnule osutamine.
Kolmanda maailma rahvastiku kasv on valus küsimus vaid humanistlikust seisukohast lähtudes – sealne elu toimib seaduste järele, mis on maailmas kehtinud miljoneid aastaid, aga vastuvõtmatuks mõeldud tänapäeva heaoluühiskonna poolt. Keskkonnale teevad need inimesed minimaalselt kahju.
Globaalselt, st ökosüsteemidele ja keskkonnale ohtlikud on justnimelt need vähesed heaoluriikide ja nende hulka pürgivate riikide inimesed. Miljard maailma rikkaimaist (sh eestlased) kasutavad ca 80% Maa ressurssidest. St et ülejäänud enam kui viiele miljardile jääb 20% ressurssidest.

The Wit And Wisdom of Cancer:

Mis Eestil selle kõigega pistmist on?

Eesti on ülerahvastatud.

Globaliseerunud maailmas on probleemidel kombeks levida ja jaotuda. Pika perspektiivi suund on nö kommunistlik, kuigi on mõeldud teenima risti vastupidiseid huve. Me kõik oleme väga haavatavad (majandus – praegu toimuv näitab seda teravamini kui kunagi varem, energeetika, poliitika, õhu- ja meresaaste ei küsi luba piire ületada), samuti tuleb arvestada tulevasi massmigratsiooni suundasid. Eesti ei jää maailmasündmustest puutumata.

Araabia rahvastikupomm on plahvatamas.
Kui praegused heaoluriigid seisavad silmitsi vananeva rahvastikuga ja isegi Hiina puhul on see küsimus tõstatumas, siis araablastega on täpselt vastupidine lugu, pealekasv on võimas.

ÜRO rahvastikustatistika prognoosib, et selle sajandi keskpaigaks väheneb valgete eurooplaste arv ca 35%, sündivus on 1,1.
Suure tõenäosusega ei jää Euroopa tühjaks, vaid täitub araablaste ja asiaatide ning ka Aafrika rahvastega, kes ei mahu ära oma territooriumile, kus on ohtralt probleeme erinevate ressursside kriisist kohutava saasteni – kui majandusel läheb hästi, siis nad kutsutakse siia, võõrtööjõuna, kui ei lähe hästi, siis tulevad nad ise ja kui Euroopa selles ohtu tajub, on väga tõenäoline sõjaliste konfliktide teke.

Põhja-Ameerika aga peab otsa vaatama Lõuna-Ameerikast tulevale massmigratsioonile.

Maailmal on järjest suurem tõenäosus sattuda sõtta ressursside pärast, olgu põhjuseks fosiilsed kütused (konfliktid Lähis-Idas) või muud maavarad või elamis ja põllumajanduskõlbuliku mageveega alade okupeerimine. See on lähidekaadide küsimus.

Overpopulation (Wikipedia)
World Population Awareness
FreshWater.net
Starvation.net

Population: The elephant in the room